Minu valikud

Täna oli päev, kus ma küsisin endalt kolm korda: Miks ma nii teen?

Hommik. Sisenen ühte Paalalinna puumaja keldrisse, kus tegutseb juba aastakümneid juuksurisalong. Ühel pool teed kujundatakse naisi, teisel pool mehi. Lapsepõlves kujundas mind meestejuuksuris, tooli käetugedele tõstetud laual, ema sõbranna. Hiljem ületasin naissoolisuse tõttu sõidutee. Täna liikusin vastava salongi poole nagu uneskõndija või inimene, kes on saatuse kütkeis. Meeles kõik need korrad, mil olen pisaraid neelates, nudipäiselt tänavapilti naasnud ja hiljem kodus peegli ees, käärid käes, püüdnud päästa, mis päästa annab.

Köetud salongi kleepuval linoleumil istus nukras üksinduses mu lemmikjuuksur ja luges "Eesti Naist". Luges artiklit Reet Linnast, "kelle hoog ei rauge iial". Tühjale ruumile vaatamata selgus, et ruumi tühjus on petlik. Kohe saabub kella 11-ne klient ja tema järel on oodata poole 12st klienti. Mu pilk riivas tuttavaid ajakirju, Burdasid ja Bulgaaria Sassooni aabitsaid, tänasin juuksurit, jätsin sõbralikult jällenägemiseni ning asutasin end väljuma, kui uksest sisenes õiglasel ilmel kella 11ne klient, umbes 85 aastane naksakas proua, peas tõenäoliselt mindki oodanud soeng ning tagaruumist pistis pysikliendi tervitamise eesmärgil välja oma seltskondliku peakese ka seni varjus olnud teenekas kyynetehnik.

Mul on kaks arsti. Üks tegutseb mu kodukandis (juuksurisalongi lähistel), teine linna teises otsas. Üks on odav, teine kallis. Üks räägib väga palju, teine täidab vaikides paberpindu arusaamatu käekirjaga. Üks soovitab mulle mahemeditsiini, kaaliumpermanganaati ja siidpesu, teine kirjutab mulle timukakäega välja piiramatus koguses väga kangeid antibiootikume. Ühte ma kahtlustan seniilsuses, teist natsismis. Mõlema juures saadud ravi on andnud ühtmoodi ajutisi tagajärgi. Esimese juurest väljun lootusetuna, teise juurest immuunsüsteemi lõpliku kaotamise hirmus. Esimese raviga on palju rahvameditsiinilist jandamist, käte, külmkapi ja ahjusuu määrimist, teise raviga kaasnevad kainus, iiveldus ja elujõu proovile panek.

Arvake, kumma juurde ma täna läksin? Jah.

Ta vaikib endiselt. Ja kirjutab palju.

Kevad. Nailonsukad. Külm tuul. Pikk teekond linna teise serva. Tööle hilinemine. Trepis piletite rebimine. Täismaja. Külmavärinad. WC. Objektil raamatu lugemine. WC. Objektil tagasi, raamat põlvedel, pilk eemalolev. WC. Objektil tagasi, raamat põlvedel, silmad suletud. Agnessa soovitab mul istuda kuumaks köetud telliskivile. Sõnumi saatmine. Sõnumi saamine.

Niisiis: Miks ma nii teen?

Mai on täies hooos

Mai on täies hoos....lilled õitsevad, õhk on täis soojust ja kevadhõngu ja naeratavaid inimesi...päike teeb meele rõõmsaks ja tuju heaks....kui seda vaid rohkem jaguks.....:D

Sõpradest ja sõprusest

Täna hommikul hakkasin mõtisklema sõpruse teemal. Mulle tundub, et sõprus on väga habras asi...ning see võib nii kergesti mõraneda või isegi puruneda.
Miks on see nii, et mõne vana sõbraga ei leia enam ühist jututeemat? Olen niimoodi kaotanud 2 sõpra ja tundub, et ka kolmas sõber tüürib selles suunas. Ja mul on valus....valus, et kunagi nii tähtis inimene minu elus lihtsalt kaob...hajub....ja me ei suhtle enam...me ei helista enam...me ei räägi isegi msnis enam....aga miks???
Mulle tundub, et asi pole mitte ainult minus vaid ka temas....äkki peaks lihtsalt maha istuma ja asjad selgeks rääkima? Kuid kardan, et sellest ei oleks abi....ja nii me teesklemegi...kui üksteist näeme, siis räägime mõne sõna juttu ja ongi kõik....kuid muidu väldime üksteist....ma vihkan sellist teesklust...mulle pole seda vaja.....kuid samas ma kardan....kardan mida? Ma ei tea isegi mida....
Asi lihtsalt selles ongi, et ma tahan hoida seda sõprust...ma ei taha seda kaotada....aga kuidas ravida terveks seda, mida oled juba kaotamas....või isegi juba kaotanud??
Ma kardan, et meie jaoks on juba liiga hilja....liiga hilja, et seda terveks ravida....aga ma niiii väga tahaks....aga muidugi...selleks on vaja kahte inimest...minust üksi ei piisa....

Etüüd

esimene vaatus - saabub printsess ning prints seitsme maa ja mere tagant tuleb ja näitab talle Asju Nagu Need On, siin taevalaotuse all.

teine vaatus - emand räägib asjadest nagu need on ja nagu need Peaksid Olema. printsess ei ole nõus ja unustab kõik, mida seni on õppinud ning teeb etteheite.

kolmas vaatus - printsess vistakse kuningriigist välja.

epiloog - kuidas siis Asjad On? comme si, comme ca nagu konnaarmastajad ütlevad, ometi pole variatiivsus alati kasulik ja lahendusi vahel polegi.

kõik.

taustal lendlevad lumehelbed, lastekoor laulab maasikamuusikat ja pesukarud teevad kukerpalli.

(järgmiseks korraks õpin luuletama)

Väljakutse

Täna (õigemini küll juba eile) töölt koju kõndides otsustasin teha väikese kõrvalepõike ja jalutada Paala järve ääres. Ilm oli kevadiselt värske, õhus oli soojust, lõhnades helgust ja igasugused mahlad maapinnas, taimedes, puudes ja inimestes tsirkuleerisid juba. Seisin seal lindude lärmis ja mõtlesin sellele, kui ilus on elu. Otsustasin, et siit edasi kodu poole naeratan igale inimesele, kes mulle vastu tuleb. Minu pakti iseendaga tunnistas loojangueelse päikese kuldne kuma.Viisin lubatu täide. Vastu sain päris mitu naeratust, ja üks tüdruk naeratas mulle juba enne, kui mina talle jõudsin naeratada. See pole küll mingi rekord, aga ikkagi. 2:1, minu võit.See on minu väljakutse. Kes lööb üle?

Koogike

Eile proovisin üle pika aja jälle midagi valmistada....ja mingi ime läbi kukkus see mul täitsa hästi välja, nii et teine kordki....aga kui keegi tahab veel katsetada, siis lisan siia ka retsepti :D
Enjoy!

Retsept: Tiramisumaitseline juustukook

Vaja läheb:

Põhjaks:

150 g digestive küpsiseid
50 g võid
1 tl kakaopulbrit


Peale:

14 Lady Fingers küpsist
3 sl espressot
750 g maitsestamata toorjuustu
2 dl suhkrut
1 sl maisitärklist
1 tl vanillsuhkrut
3 muna
2 dl hapukoort


Kaunistamiseks:

hakitud mandleid

Kuumuta ahi 175 kraadini.
Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Sega juurde kakaopulber ning suru segu lahtikäiva tordivormi põhja.
Lõika küpsised pooleks ja vooderda nendega koogivormi servad. Sega kokku kõik ülejäänu ning vala vormi.
Küpseta ahjus 1 tund ja 10 minutit. Jahuta avatud uksega ahjus 1 tund.
Hoia torti enne serveerimist vähemalt 5 tundi külmkapis.Puista üle mandlitega.

Retsept on pärit Tordiraamatust, muutsin seda natuke.

Tegus

Vahepeal on taas tore olnud. Neljapäeval Mäkki sünnipäevapidu, reedel jazziõhtu, laupäeval väike pepulauatamine kolmekesi ja õhtul Heleni soolaleivapidu, pühapäeval klassi ühisüritus ja nüüd on nädal alanud. Täna tuleb rahulik õhtu Viljandis. Kui hommikul ärkasin, oli kindel plaan, et ma viilin mõlemast loengust. Aga oh ei. Juhtus hoopis nõnda, et läksin siiski saksa keelde ning see oli n-ö mu privaattund. Olin seal üksi. Kusjuures polnud paha. Seejärel läksime valgustusele järgi ning viisime ära. Arvasin, et ei lähe järgmisesse loengusse, kuid... Aitäh, Krista, et mind tagant utsitasid. Ikkagi käisin seal. Kogemus missugune. Aga siiski veidi pelgan seda loengut.Ja oi, mida ma nägema pidin. Valus ei olnudki. Mariga oli ka hea rääkida. Meestest noh. Nagu tavaliselt.