Must auk

Kas on ennast võimalik tunda nagu must auk? Suure, musta ja sügavana? Mina arvan, et on küll. Ka maailm mu ümber tundub selline hall ja kitsas. Kitsas milleks....just elamiseks kitsas. Vahepeal tundubki mulle nagu kõik mu sõbrad oleksid marionetid ja oleks olemas selline suur käsi, kes neid liigutab. Me kõik seisame teatrilaval ja keegi kuskil kaugel juhib meid, käseb, keelab, lubab. Uskumatu! Tänane päev on ideaalne endasse süübimiseks. Eriti mõnusaks teeb olemise veel see, et täna loenguid ei ole ja saab rahulikult olla.
Eile saime Veixiga kokku. On see ikka inimene, ei saa mina temast aru. Kuigi ega kõigest/kõigist peagi alati aru saama. Kui teda natuke kõrvalt jälgida, võiks mu marioneti teooria iseenesest paika pidada. Mulle tundub küll, et tema puhul kehtib see, et käsi liigutab seda vaest mõtteta keha. Nalja saab temaga alati, see on kindel. Aga võibolla selle kõige pärast ongi ta üks minu huvitavamaid tuttavaid.
Eks näis mis tänane õhtu toob. Palun vaid,et see liiga monotoonseks kätte ei läheks.