Vaatan aknast välja...tuleb torm. Pilved muutuvad tihedamaks ja hallimaks. Tuul tõuseb ja rebib oksi....varsti hakkab vihma sadama. Isegi autoantenn väriseb väljas. Selline on tore ilm toas teki all olemiseks ja aknast välja vahtimiseks. Mul on kahju neist inimestest, kes peavad praegu kuhugi jalgsi minema. Ja eemal on jälle mehed katusel....tuul on nii suur, et kardan, et mehed kukuvad katuselt alla....Vist sajabki juba, sest klaas on vihmapiisajälgi täis.
Kuulen teisest toast sellist jutuvada, et õudne...ütle veel, et mehed pole klatšimoorid.... tõmbavad sääl nii, et vähe pole...ja vadal lõppu ei näikse tulevat. Nalja ja naeru on palju....aga täna on ka reede, selle võib neile andeks anda....kuigi jälle pean tõdema fakti, et naised teevad tööd ja mehed.......kuigi ega ma kah praegu tööd tee, kirjutan ju siia.
Minul pole aga kellegagi jututada....kedagi pole msnis....Kalluga rääkisin eile peaaegu terve päeva....lahe oli....aga Kallut täna ei ole...ta mees tuli koju ja nüüd pole tal enam aega msnis istuda ja jututada....Enne sai väheke Jõe poisiga räägitud aga nüüd kobis tema kah minekut....nii, et jälle läks igavaks....kusjuures klatšimoori kamp läks kah laiali, jäi vaid neli.....ja nüüd läksid needki laiali...
Nüüd kisub väljas juba nii pimedaks nagu kell hakkaks 5 või pool 6 saama...ja aeg oleks koju minna....kuid ei, sinna on nii palju aega. Tervelt 6 tundi...oi jeerum, seda ma küll teada ei tahtnud. Ja kell ei liigu täna ka absoluutselt. Ma oleks siin nagu terve igaviku istunud. Ja kui väljas selline ilm ka on ,siis pole mingit tuju kuskil mujal olla peale voodi. Uni tikub peale. Aga loodan, et kell otsustab kiiremini käima hakata ja aeg liigub ruttu õhtusse.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar