Lõpuks suutsin end nii palju kokku võtta, et hakata ka ümbritseva maailma vastu huvi tundma. Kui oled kaotanud lähedase, tundub see kõik nii raske. Olen otsinud põhjendust küsimusele miks...aga seda ma saanud ei ole. Nüüd on aeg eluga edasi liikuma hakata....kuigi raskemat asja minu jaoks ei ole. Elu on julm ja ebaõiglane....
Täna oli tujutõstjaks kiri ühelt kallilt sõbralt, kes tahtis lihtsalt teada kuidas ma ennast tunnen ja soovis kaunist kevade algust. No igal juhul see kiri aitas...meeleolu pole enam nii must....seetõttu.....
KAUNIST KEVADE ALGUST KA TEISTELE!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar