Kevad südames

Väljas on nii ilus ilm,et laua kutsub õue. Aga mina minna ei saa. Pean siin kitsukeses ruumis nelja seina vahel istuma ja aknast välja vahtima.....ja "vesistama". Muide täna on taliharjapäev nii,et kõik talve selgroogu murdma. Kuigi väljas on praegu küll ehtne kevad. Ilus, ilus, ilus....;)

Vana tuttav

kohtusin eile vana tuttavaga. Jutustasime nagu poleks seda ajavahet meie vahel olnudki. Ja tunne oli hea. Hetkeks suutsin kõik halva unustada ja naerda, naerda südamest. Aga nüüd vähemalt otsustasin muutusi looma hakata. Ehk juba täna õhtul :D

Kui midagi leian

Täna tabas mind hetkeks juba valguskiir ja ma lootsin,et olen selle leidnud...aga siis purustas üks pisike msnivestlus kõik. Ja maailm vajus jälle oma tavalisse halli ollusesse.
Miks see peab nii olema, ma aru ei saa....
Ükskord peab ju ometi minul kah vedama hakkama.....peab krt...;)
Sest olen jõudnud arusaamisele,et nii enam ei saa/ei tohi/ei või edasi minna......midagi peab muutuma......

Rebin ennast ribadeks

Miks on nii,et kurbus tuleb alati kuidagi kuhjaga ja rõõmu on vaid killukesed. Alles üleeelmine nädal olin õnnelik aga see nädal on kurbus jällegi haaranud mind endasse. Millest see tuleb, seda tean mina. Eriti raskeks teeb asja veel see,et kui räägid oma tunnetest inimesele,kes peaks sind mõistma või vähemalt võiks, siis saad vastukajaks vaid mõistmatust. See aga tähendab,et ma olen ikkagi üksi. Mis sest,et inimesi on minu ümber nii palju, ka praegu on ruum pungil inimestest ja nende häältest. Mina aga ei saa neist kellegagi jagada oma tundeid ja mõtteid,sest tean juba ette,et mind ei mõistetaks.
Lubasin ühele tuttavsõbrale (vähemalt tahaks loota,et meist saavad sõbrad),et üritan leida tänases päevas killukese rõõmu. Raske saab see olema aga üritan ikka. Väiklane jutt on minu ümber, mitte midagi tähendav ja ütlev. Aga vähemalt mind märgatakse-hea seegi.

Võta end kokku

Võta end kokku!
Võta end kokku!
Võta end kokku!
Terve kuu aega on see mõte mul peas vasardanud ja nüüd siis olen end niigi palju kokku võtnud,et siia kirjutada. Aga rohkemaks pole jõudu ja tahtmistki. Loodan vaid,et uus aasta tuleb parem kui vana aasta lõpp oli. Ja jälle on seesama mõte vasardamas minu peas:
Võta end kokku!
Võta end kokku!
Võta end kokku!
Ainult nii saan enda elus midagi muuta....

Sheeri kama

Six says"Ära jama, see rekaam on jube normaalne"
Leenu says" Sheeri kama grämps on tõesti originaalne"
Six says"No kamoon...vähe ei ole vä"
Leenu says"Muidugi on,mis sest et kama tähendab kõigest narkootikume"
Six says"Ahh gett reaalseks. Kõik ei peagi nii eksistentsiaalne olema"
Leenu says"Kas eksistentsiaalne või reaalne?"
Six says"Eksistentsiaalne,sest kama eksisteerib narkotsina vaid sinu jaoks. Tänapäeval võib kama tähendada ükskõik mida"
Leenu says"Einoh loll on see,kes vabandust ei leia"
Six says"Kle ära kritiseeri,katsu ise mingi lahe asi välja mõelda, vaat kui lihtne on"
Leenu says"Mõtled sa midagi sellist nagu:Õuu, mul on bemmil uued kummid vä?"
Six says"No siis see poleks enam originaalne irw"
Leenu says"Muidugi oleks,sest mu bemmil võivad ju uued kummid olla"
Six says"Sul polegi bemmi ju irw"
Leenu says"Ahh Six, sheeri kama"

Winter wonderland

Täpselt nagu jõulumaa on väljas, linna juba ehitakse, inimestel on majad kaunistatud, põlevad tulukesed....kõik see toob hinge mingi harduse aga samas mõtlen ka,et krt kas nagu vara pole veel hakata ehtima. Saan aru küll,et linn näeb nii palju palju palju kenam välja aga ikkagi,jõuludeni ju aega veel on. Ja siis kui jõul kätte jõuab pole enam tuju ega midagist....
Eile olin haige, tõesti oli paha olla ja midagi teha ei tahtnud. Pugesin õhtul teki alla ja vaatasin aknast välja. Vaatasin kuidas akendes süttivad tuled, kuidas inimesed sebivad veel tänaval, üks onu kühveldas veel lund. Mina aga ukerdasin voodis. Õue ei kutsunud küll miski, toas oli soe.
Mõtlen,et täna õhtu võiks seda kõike korrata ainult,et haigus väljaarvatud...võiks küünlad põlema panna ja nautida. Ainult,et üksi nautimine pole just nautimine....tahaks......