Puhkamisest ja muust...

Nii jälle on imelik olukord...täna pandi puhkusegraafik paika. Muidugi oli ülemus see, kes esimesena kirjutas ja tema midagi muutma ei pea...Loogiline ju, sest ta on ülemus. Mulle öeldi, et vaata kuidas sa oma kooliga saad, et kuna sul on vaja kindlasti vaba olla. Aga üllatuseks tuli neile see kui ma ütlesin, et ega mul nii väga polegi vaja vaba olla, sest kool ei segaks mul töötamist. Cammoon...juunikuus juba kõik läbi ja see üks päev vabaks võtta...see ei sega midagi. Paningi siis suure huraaga kirja juulikuu...aga ohh üllatust, tervet kuud ma vabaks võtta ei saa, vaid pean seda tegema osade kaupa. See siis tähendaks seda, et maksimaalselt kaks nädalat järjest...kuigi tegelikult peaksin saama üldse rohkem puhata, sest mul on eelmise aasta puhkus kah välja võtmata. Kui osade kaupa puhata, siis nagu ei tunnegi seda puhkust. Kui oli jõuluvaheaeg nädal aega....see aasta tuli küll 11 päeva, siis seda nagu ei tundnudki....Kui saad ikka järjest puhata, siis saad puhkuse maigu suhu. Ei tea midagi...läbirääkimiste küsimus ja näis mis saab....aga selge on see, et eelistatakse vanu olijaid uutele. Või noh...see, et üht eelistatakse teisele on selge... Võibolla võtan hoopis kätte ja vahetan töökohta, sest mulle tundub, et siin ei muutu mitte kui midagi, paremuse poole küll mitte. Kuigi siis ei saaks ma puhata aga vahet pole...Eks näis, mis saatusel on veel minu jaoks varuks on. Aga eks see ole loogiline, et ülemustel on omad lemmikud nagu ka minul on omad lemmikud....
Mida siis veel???!!!???...mingi vastik ärevus on sees.....ja ma oleks suhteliselt õnnelik kui ülemus mulle ütleks, et ole nii kena...paki oma 7 asja ja mine koju...ja ära tagasi tule...hirmus mõelda aga mõnes mõttes on see ka kergendus. Siis saaksin kohe hakata uues kohas tööle ja eelmise aasta lõpul kui tööd otsisin, öeldi mulle ära just selle pärast, et ma ei saanud kohe alustada. Pean ju vanas kohas ette teatama mingi kuu aega või nii...ja alles siis saan ma alustada uuesti...kuu aega on aga liiga pikk aeg selleks, et oodata....Kadestan mõnes mõttes rekkajuhte...tean küll, et neil on pingeline töö jne...aga nad saavad ühe linna seljataha jätta ja siis edasi kihutada....uue alguse suunas...ohh kuidas tahaks olla muretu laps, mängida liivakastis ja lõunati magada...:D