Reedeood

On reede hommik. See on küll ainuke päev kui ma lähen sinna mitte nii suure vastumeelsusega kui muidu, sest ma tean,et kohe-kohe algab näd.vahetus. Aga ka see kohe-kohe ei lähe üldse nii ruttu kui ma tahaksin. Päev venib, tunnid ei lähe üldse. Kui ei lähe minutidki, mis siis neist tundidest veel rääkida. Oi kuidas ma ootan....reede õhtu on kõige parem õhtu nädalas,sest just sellel õhtul ma tean,et mul on veel kaks vaba päeva. Laupäev enam nii hea ei ole,sest siis ma tean, et kohe tuleb pühapäev ja ongi kõik. Tegelikult võiks öelda, et ma suisa jälestan pühapäevi. Igatahes on mul õhtuks juba plaanid olemas. Kõigepealt saan ma temaga kokku. Siis pean ma südame rindu võtma ja ostma selle ainult, et ma peaksin välja mõtlema mitut mul vaja läheb. Kas ühest piisab? On see üks piisavalt täpne? Aga mitte miski ei saa vähendada minu rõõmu reede üle. Oooo happy day....kuigi tegelikult oleks õigem öelda Oooo happy evening.....Tegelikult leian, et normaalne oleks kui reedene päev oleks juba ametlikult lühem. Olgu see siis koolipäev või tööpäev. Ma ei mäleta küll mitmendas klassis ma käisin....aga ühel aastal oli mul reedeti 8 tundi. 8 tundi!! No ja see ei ole ju normaalne, puhkepäevi nagu ei tunnekski ,sest reedesed kohustuslikud toimetused kestavad nii kaua. Võiks olla ikka nagu mujal arenenud maades, et reeded on juba lühikesed, sest inimesed tahavad puhata. Selle jutu peale teeks Six hea märkuse...kas sellist Eestit me tahtsimegi?!? Oi kuidas tahaks,et kell oleks juba niikaugel, et pakiks oma asjad kokku, hõikaks adios amigos ja läheks. Aga sinnani on veel ...dziisos kui kaua aega....5 tundi...masendav. Kuidagi pean ma selle aja ju vastu pidama. Eile mõtlesin selle peale, et oh kui hea on homne päev (ehk siis tänane), siis saan juba koju. Tänane päev venib ja ei lähe üldse nii ruttu. Aga ju see siis on nagu mingi Murphy seadus või midagi taolist, et kui midagi väga oodata, tundub et aeg jääb seisma.