Selline on elu....

See on imelik kuidas üks inimene tuleb sinu ellu ja muudab nii palju. Poleks kunagi osanud ettegi kujutada kui hea on Tema kaisus olla, kui hea on Temaga niisama tühjast-tähjast rääkida, kui hea on üksteist kiusata...niisama mitte paha pärast, kui tore on mürada....ja see loend jätkub ja jätkub...Iga minuti tahaks Temaga koos olla....aga ei saa....selline on elu...Ja nagu kunagi “Kodus keset linna” öeldi, et elu ongi julm ja ebaõiglane...selline ta on jaa...
Kui nüüd teemat vahetada, siis avastasin just, et sellel aastal on 24. veebruar pühapäev ja seega ei mingit lühendatud päeva, vabast päevast rääkimata....see teeb meele tusaseks...oleks siis kasvõi laupäevaks sattunud, oleks reedegi lühem olnud aga ei...aga selline on elu...
Kui ma nüüd aknast välja vaatan, näen inimesi mööda kõndimas, autosid sõitmas ja mul tekib küsimus......miks inimesed tööl ei ole??!!?! Ma saan lastest aru, kes paneb koolist poppi, kes teeb endale päeva lühikeseks, kellel algavad tunnid hiljem vms...aga täiskasvanud.....no mõned on üliõpilased, kes siis lähevad loengusse, tulevad sealt....aga see kui palju jalutab niisama inimesi väljas....on arusaamatu....kellel on vahetustega töö, kellel puhkus, kes on FIE....aga jällegi pean tõdema...selline on elu....tahaks kah jalutada esmaspäeval niisama linnas ringi, sest siis vast poleks pühapäeval sellist vastikust ja esmaspäeval nii esmaspäeva tunnet.....aga ei saa seda endale lubada...ja nii ma peangi pöörama oma pilgu näd. Vahetuse suunas....siis saan kõndida linnas ja ajada omi asju...